 |
 |
 |
”Kalevala” runod on kirjutatud kalevalamõõdus. Värsimõõt aitas laulikutel meelde jätta pikki runosid. Lisaks värsimõõdule aitasid meeles pidada ka ”Kalevala” runodele tüüpiline kordus ja algriim. |
Korduses öeldakse sama asja vähemalt kaks korda, aga erinevate sõnadega
Algriim tähendab seda, et ühes värsis on sõnade esimesed silbid häälikuliselt üksteisele lähedased. |
 |
KORDUS |
Sorsa soitti kanteletta
vesilintu vempelettä. |
sorsa = vesilintu
kannel = vempele |
|
ALGRIIM |
Sorsa soitti kanteletta |
|
KALEVALAMÕÕT |
Kuna ”Kalevala” värsid tehti laulmiseks, püüti neisse panna ühesugune sõnarütm. Seetõttu on ”Kalevala” värssides tavaliselt neli kahesilbilist värsijalga, milles rõhk on paaritul silbil. |
|
|
| Va- |
ka |
van- |
ha |
Väi- |
nä- |
möi- |
nen |
|
| 1. |
|
2. |
|
3. |
|
4. |
|
|
|
Niisugust luulevormi kutsutakse ka neljajalgseks trohheuseks. Võid kontrollida, kas tegemist on trohheusega, kui loed kokku silbid. Kui värsis on 8 silpi, siis on tavaliselt tegemist ka kalevalamõõduga. |
|
Ülesanded:
 Kontrolli kalevalamõõtu!
Mõtleb nüüd mu meelekene... |
|
Kuula ”Kalevala” runolaule
Iivo Lipitsä (s 1893) on pärit piiriäärsest Karjalast Suistamolt. Tema isa oli rändav runolaulik, kes 20. sajandi algul liikus koos teiste laulikutega mööda Soomet ringi ja laulis. Oma isalt õppis Iivo kõik laulud, ka Võistulaulmise (Kilpalaulanta ). Selles laulus laulab vana tark Väinämöinen sohu noore häbematu Joukahaise.
Vaata laulu sõnu siit
|
|
|
|
|
Häälefaili kuulamine eeldab  Flash Player 8 või uuemat versiooni
Runolaule on lisaks CD-l The Kalevala Heritage. "Runolaulua Suomesta, Karjalasta ja Inkeristä". Ondine ODE. |
|
 |
 |
 |
