”Kalevala” algab maailma loomisega

Part muneb Ilmatari põlvele kuus kuldset ja ühe raudse muna. Munad lähevad katki ja neist tekivad maa, taevas, vesi, tähed, kuu ja päike.

Hiljem sünnib Väinämöinen, Kalevala kangelane ja juht. Ta võtab osa loomistööst, harides muuhulgas üles esimese põllu.

Väinämöinen ja Joukahainen

Väinämöinen on juba sündides vana, aga ta tahaks saada oma abikaasaks noort Aino-neiut. Metsateel kohtub ta Joukahaise, Aino vennaga. Mehed võistlevad, kumb on parem teadjamees. Väinämöinen vihastab noore Joukahaise peale, kes kelgib väljamõeldud tegudega. Vana tark teadjamees hakkab loitsima ja laulab Joukahaise vööni sohu.

Selleks et soost välja saada, lubab Joukahainen oma õe Aino Väinämöisele naiseks.

Aino ja Joukahaise ema on tulevase väimehega rahul, aga Aino ei taha minna vanale mehele. Ta läheb parema meelega veekuninga Ahti riiki näkineiuks.

Väinämöinen Põhjalas

Väinämöinen läheb Põhjalasse kosima Põhjala tütart. Joukahainen tahab õe saatuse pärast kätte maksta ja laseb noolega hobust, millega Väinämöinen ratsutab. Väinämöinen kukub merre ja triivib Põhjalasse, kus valitseb Louhi, Põhjala perenaine.

Põhjala kaunis ja uhke tütar ei ole huvitatud vanast mehest. Louhi lubab

saata Väinämöise tagasi Kalevalasse, kui too hangib talle õnne toova Sampo.

Väinämöinen palub oma sõbral Ilmarisel taguda Sampo. Kavalusega lennutab ta Ilmarise kuuse ladvas Põhjalasse. Ilmarinen taobki seal Sampo, mille Louhi peidab üheksa luku taha Põhjala kivimäkke.

Kosilased Põhjalas

Põhjalas kosilasi jätkub. Põhja eit ei loobu oma kaunist tütrest kergesti, vaid laseb Ilmarisel ja Lemminkäisel, kes on ka tulnud tema tütart kosima, teha vägitegusid. Mehed peavad tooma põrgusarnasest paigast hiiest põdra ja haugi. Vägitegude hulka kuuluvad ka karu taltsutamine, madusest kubiseva põllu kündmine ja Toonela jõel luige tapmine.

Lemminkäinen on maha jätnud oma naise Kyllikki ja otsib Põhjalast uut naist. Ta on upsakas ja Põhjala karjus maksab talle halva käitumise eest kätte. Karjus tapab Lemminkäise ja viskab ta Toonela

jõkke siis, kui Lemminkäinen on küttimas Toonela luike. Lemminkäise ema päästab poja. Ta riisub rehaga poja tükid jõest kokku ja leiab mesilase, kes toob Lemminkäisele uue hinge.

Lõpuks annab Louhi tütre Ilmarisele, sest ka tüdrukule endale on osav sepp meeldima hakanud ja ta aitab teda vägitööde tegemises. Põhjalas peetakse mitu päeva kestvad uhked pulmad. Lemminkäinen tuleb kontvõõrana pulma ja lööb Põhjala peremehel pea otsast. Ta peab põgenema kaugele saarele mere keskel.

Väinämöinen teeb esimese kandle

Väinämöisele ei meeldi, et Sampo on Põhjalas ja toob sinna heaolu. Ta otsustab minna koos sõprade Lemminkäise ja Ilmarisega Põhjalasse Sampot ära tooma. Mehed lähevad Põhjalasse paadiga, mis

jääb äkki kinni suure haugi turjale. Väinämöinen tapab haugi ja teeb selle lõualuudest esimese kandle ja hakkab seda mängima. Kogu ilm jääb teda kuulama.

Sampo röövimine

Reis Põhjalasse jätkub ja Väinämöinen mängib kannelt ka Põhjalas ja uinutab kauni mänguga kõik unne. Mehed võtavad Sampo ja lähevad koduteele. Lemminkäinen ei suuda paadis vaikselt olla, vaid hakkab võidujoovastuses laulma. Kole laulujoru ehmatab kurge, kes kruuksatab nii, et Põhjala rahvas ärkab. Louhi saab kohe aru, mis on juhtunud.

Louhi tekitab udu ja tormi ja nõiub

ennast lõpuks suureks kotkaks, kelle selga ronivad Põhjala mehed. Ta alustab koos oma meestega tagaajamist. Louhi palub appi ka merekoletise Igi-Turso. Võitluse tulemusena kukub Sampo merre ja puruneb kildudeks. Juhtunu pahandab nii Louhit kui Väinämöist, aga nad võitlevad veel kaua, kumb on võimsam juht.

Väinämöise lahkumine

”Kalevala” lõpeb sellega, et Väinämöinen läheb ära. Marjatta-nimeline tüdruk on sünnitanud poja, keda kõik peavad uueks kangelaseks.

Väinämöinen jätab oma koha uuele Karjala kuningale, aga tuletab meelde, et küllap veel kunagi temagi vägitegude ja pillimänguoskuse järele igatsetakse.

Ülesanne:

”Kalevala” sündmustik õigesse järjekorda